Wednesday, December 17, 2008

Oma valm

Mesilaste kättemaks

Elas kord üks karu, kes oli jube ahne mee järele ja vasrastas koguaeg seda ainult ühtede ja samade mesilaste käest. Ükskord lõunapoolikul kui karu oli jälle oma meevargus retkel olid mesilased teinud plaani kuidas karu eemale ajada ja üldse talle selgeks teha, et nende mesi ei ole talle mõeldud. Karu oli muidu iseloomult selline julge, kuid mitte eriti nupukas. Tema muidugi arvas et mesilased on suhteliselt ohtud, väikesed, mõttetud putukad, kes temasugusele karule liiga ei teeks. Pelaegi arvas ta veel seda, et tema on loomade kuninga poolt rohkem soositum ja kõrgemal astmel kui mingid tühised mesilased. Nii tegid siis mesilased plaani valmis, mis oli väga hästi kavandatu. Tuli siis see julge karu ja marssis lihtsalt nende mesilaste majakese juurde ja aga lükkas käe sisse ja krabas mett. Natuke küll mõtles kui tavalisest erinevalt ühtegi mesilast ei tulnud, kuid ega ta suurt välja ei teinud. Võttis ta, aga käe välja ja hakkas mett mugima lendasid järsku kõik mesilased talle näkku ja hakkasid teda suskama sinna ja tänna nii, et karul oli jube valus. Karu möirgas kül, et teie väikesed mutukad ei tohi mulle midagi teha ja küll ma teile kätte maksan, aga oma õppetunni sai ta kätte alahinnates mesilaste võimu ja väge.

*
Eks see oli väike süütu lugu sellest ja sellel pole jubedaid tagajärgi, aga meie tänapäeva elus puudub inimestel üksteise vastu austus ja ollakse väga ülekohtused endast allpool seisvate inimeste vastu ning alahinnatakse inimesi nende raha puuduse või mõne muu sellise asja pärast ja kuigi selles loos näitasid mesilased koha kätte, siis tänapäeva elus seda nii tihti ei juhtu et austusetta inimesed suudavad ennast näidata teises valguses.

Pärdik ja Prillid

PÄRDIK JA PRILLID
Ivan Krõlov

Kord märkas pärdik, käes kel vanaduse päevad,
et tema silmad nõrgalt näevad.
Kuid eks ka selles hädas abi leida või,
ta oli kuulnud: ja kes teab kust tõi
peotäie Prille. Keerutab neid nii ja naa,
küll klaase koputab ja aistest kakub,
kord jälle nuusutab, siis lakub,
pealaele upitab, seal käpalabale -
kuid abi neist ei saa.
"Ptüi, rämps!" ta kirub: "Loll vaid olin ma,
et jäingi inimeste loba uskuma;
ei nende narrimistel ole mingit äärt,
ja kasu Prillidest ei jõhviväärt!"
Ning Pärdik nüüd kui kättemaksu ihas
ja pühas vihas
kõik Prillid vastu kivi puruks pillub,
et ümberringi lendavad vaid killud.

Ei nõnda talita vaid ahvisugu,
ka inimestega on tihti sama lugu,
et totter võhiklus kõik heagi halvaks teeb.
Ja hullem veel, kui võhikul ka võimust:
siis teadagi, ei aita ainult sõimust,
vaid vaata aga,
kuis püha lihtsameelsus vihast keeb
ja kallist asjast - sodi taga.

1. Missugune on valmis "Pärdik ja Prillid" esitatud sündmus ja loo moraal?
Sündums: Pärdik on vana ja silmad jäänud kehvaks. Tahtis abi ja ostis endale prillid inimese käest, kuid kasutada ta neid ei osanud ja kasu ei saanud seega ta vihastas ja vihast hakkas prille puruks viskama.
Moraal: Moraal on see, et inimese võhiklus ja oma lollus võib ta panna ka häid asju halvana näima panna ja siis endale talle tundub et teda on petetud.
2. Miks Pärdik ja Prillid on lause keskelgi suure tähega?
Selle pärast, et neid sõnu rõhutatalse ja Pärdik on nimi.
3. Missugust inimest kehastab Pärdik?
Sellist vana inimest, kes ma arvan ei usu eriti uutesse saavutustesse ja arvab, et enamik noori inimese on sellised kurjad ja pettuse peal väljas.
4. Too ka ise mõni näide, kus võhikluse tõttu on kasulik asi lõhutud või tema tähendust halvustatud?
Ei oska mingit näidet tuua.
5. Missuguseid inimloomuse omadusi võiksid kehastada järgmised loomad:
rebane, hunt, karu, tiiger, eesel, lammas, jänes.
Rebane - selline kaval inimene, kuid kasutab seda kavalust ainult oma kasuks.
Hunt - Julm, auahne, enesearmastaja.
Karu - Aeglase mõtlemisega, selline targa loomuga inimene kellel mõte eriti ei liigu.
Tiiger - Tark ja osav.
Eesel - Üsna laisk, kuid samas hea töövõimega.
Lammas - Ülimalt laisk inimene, kes ei oska ja ei tee ka suurt midagi.
Jänes - kiire mõtlemisega ja uisapäisa asjadesse suhtuja.

Monday, December 1, 2008

Harjutus 71

1. Buss oli rahvast puupüsti täis. 2. See fakt oli mul täiesti ununenud. 3. Sa näed väga hea välja. 4. Augustikuu oli üsna kuum ja kuiv. 5. Haigel oli täna pisut parem olla. 6. Suppi ei olnud enam sugugi järel. 7. Poiss ei tea sellest sootuks midagi. 8. Hea, et keegi ei hakanud põrmugi pahandama. 9. USA seiklusfilmid on hoopiski põnevad. 10. Kui enamasti on võimalik tule minu poole.