Wednesday, December 17, 2008

Oma valm

Mesilaste kättemaks

Elas kord üks karu, kes oli jube ahne mee järele ja vasrastas koguaeg seda ainult ühtede ja samade mesilaste käest. Ükskord lõunapoolikul kui karu oli jälle oma meevargus retkel olid mesilased teinud plaani kuidas karu eemale ajada ja üldse talle selgeks teha, et nende mesi ei ole talle mõeldud. Karu oli muidu iseloomult selline julge, kuid mitte eriti nupukas. Tema muidugi arvas et mesilased on suhteliselt ohtud, väikesed, mõttetud putukad, kes temasugusele karule liiga ei teeks. Pelaegi arvas ta veel seda, et tema on loomade kuninga poolt rohkem soositum ja kõrgemal astmel kui mingid tühised mesilased. Nii tegid siis mesilased plaani valmis, mis oli väga hästi kavandatu. Tuli siis see julge karu ja marssis lihtsalt nende mesilaste majakese juurde ja aga lükkas käe sisse ja krabas mett. Natuke küll mõtles kui tavalisest erinevalt ühtegi mesilast ei tulnud, kuid ega ta suurt välja ei teinud. Võttis ta, aga käe välja ja hakkas mett mugima lendasid järsku kõik mesilased talle näkku ja hakkasid teda suskama sinna ja tänna nii, et karul oli jube valus. Karu möirgas kül, et teie väikesed mutukad ei tohi mulle midagi teha ja küll ma teile kätte maksan, aga oma õppetunni sai ta kätte alahinnates mesilaste võimu ja väge.

*
Eks see oli väike süütu lugu sellest ja sellel pole jubedaid tagajärgi, aga meie tänapäeva elus puudub inimestel üksteise vastu austus ja ollakse väga ülekohtused endast allpool seisvate inimeste vastu ning alahinnatakse inimesi nende raha puuduse või mõne muu sellise asja pärast ja kuigi selles loos näitasid mesilased koha kätte, siis tänapäeva elus seda nii tihti ei juhtu et austusetta inimesed suudavad ennast näidata teises valguses.

Pärdik ja Prillid

PÄRDIK JA PRILLID
Ivan Krõlov

Kord märkas pärdik, käes kel vanaduse päevad,
et tema silmad nõrgalt näevad.
Kuid eks ka selles hädas abi leida või,
ta oli kuulnud: ja kes teab kust tõi
peotäie Prille. Keerutab neid nii ja naa,
küll klaase koputab ja aistest kakub,
kord jälle nuusutab, siis lakub,
pealaele upitab, seal käpalabale -
kuid abi neist ei saa.
"Ptüi, rämps!" ta kirub: "Loll vaid olin ma,
et jäingi inimeste loba uskuma;
ei nende narrimistel ole mingit äärt,
ja kasu Prillidest ei jõhviväärt!"
Ning Pärdik nüüd kui kättemaksu ihas
ja pühas vihas
kõik Prillid vastu kivi puruks pillub,
et ümberringi lendavad vaid killud.

Ei nõnda talita vaid ahvisugu,
ka inimestega on tihti sama lugu,
et totter võhiklus kõik heagi halvaks teeb.
Ja hullem veel, kui võhikul ka võimust:
siis teadagi, ei aita ainult sõimust,
vaid vaata aga,
kuis püha lihtsameelsus vihast keeb
ja kallist asjast - sodi taga.

1. Missugune on valmis "Pärdik ja Prillid" esitatud sündmus ja loo moraal?
Sündums: Pärdik on vana ja silmad jäänud kehvaks. Tahtis abi ja ostis endale prillid inimese käest, kuid kasutada ta neid ei osanud ja kasu ei saanud seega ta vihastas ja vihast hakkas prille puruks viskama.
Moraal: Moraal on see, et inimese võhiklus ja oma lollus võib ta panna ka häid asju halvana näima panna ja siis endale talle tundub et teda on petetud.
2. Miks Pärdik ja Prillid on lause keskelgi suure tähega?
Selle pärast, et neid sõnu rõhutatalse ja Pärdik on nimi.
3. Missugust inimest kehastab Pärdik?
Sellist vana inimest, kes ma arvan ei usu eriti uutesse saavutustesse ja arvab, et enamik noori inimese on sellised kurjad ja pettuse peal väljas.
4. Too ka ise mõni näide, kus võhikluse tõttu on kasulik asi lõhutud või tema tähendust halvustatud?
Ei oska mingit näidet tuua.
5. Missuguseid inimloomuse omadusi võiksid kehastada järgmised loomad:
rebane, hunt, karu, tiiger, eesel, lammas, jänes.
Rebane - selline kaval inimene, kuid kasutab seda kavalust ainult oma kasuks.
Hunt - Julm, auahne, enesearmastaja.
Karu - Aeglase mõtlemisega, selline targa loomuga inimene kellel mõte eriti ei liigu.
Tiiger - Tark ja osav.
Eesel - Üsna laisk, kuid samas hea töövõimega.
Lammas - Ülimalt laisk inimene, kes ei oska ja ei tee ka suurt midagi.
Jänes - kiire mõtlemisega ja uisapäisa asjadesse suhtuja.

Monday, December 1, 2008

Harjutus 71

1. Buss oli rahvast puupüsti täis. 2. See fakt oli mul täiesti ununenud. 3. Sa näed väga hea välja. 4. Augustikuu oli üsna kuum ja kuiv. 5. Haigel oli täna pisut parem olla. 6. Suppi ei olnud enam sugugi järel. 7. Poiss ei tea sellest sootuks midagi. 8. Hea, et keegi ei hakanud põrmugi pahandama. 9. USA seiklusfilmid on hoopiski põnevad. 10. Kui enamasti on võimalik tule minu poole.

Sunday, November 30, 2008

Hulgamääruste jutt

Margus ei tahtnud sugugi maale minna. Ta tahtis koju jääda ja pisut magada. Vanemad jätsidki ta koju ja ta sai üsna palju magada. Peale magamist ta sõi veidi.
Margus läks välja õige suurele ja huvitavale korvpalli mängule. Hall oli puupüsti täis ja rahvas elas kodumeeskonnale häälekalt kaasa. Poolajal tahtis Margus kangesti süüa ja ta ostis ka seda endale. Kõhtu ta aga sellest toitust täis ei saanud ja tuhkagi tal raha ka enam polnud, et juurde osta.
Kodus vaatas Margus üleliia palju telekat. Magama läks ta hoopiski hilja ja ei saanud ennast eriti välja magada.

Talvekaart

Sunday, November 23, 2008

Lauseliikmete teine harjutus

1. Suurte kõrvadega mees hakkas laulma kulunud viisi kõvasti ja valesti. 2. Väike pirtsakas naabritüdruk kukkus riidekapi taga nosima punast ussitanud õuna. 3. Väga väsinud näoga õpetaja pani jooksu onu Juhani juurde. 4. Pikajuukseline müüjanna õppis lugema prantsus keelset teksti varahommikul. 5. Surmani hirmunud hallitriibuline kassipoeg lasi jalga. 6. Tigeda näoga priske ülemus pistis ulmelise kiirusega pintslisse puruksrebitud paberitüki. 7. Katkiste pükstega ulakas poiss tõmbas viimasest tunnist uttu. 8. Pikkade kõrvadega hallikas jänes viskas kähku varvast rebase eest. 9. Ülbe lammas lõi laulu koos näljase hundiga. 10. Silmi pilgutav esineja käskis teha järjekordselt uue võtte.

Wednesday, November 19, 2008

Romaan

Eesti kirjanikud:
Karl Ristikivi (16. oktoober 1912 Läänemaa Varbla kihelkond – 19. juuli 1977 Stockholm) oli eesti kirjanik.
"Viikingite jälgedes" (1936, alternatiivajalooline romaan)
"Tuli ja raud" (1938) sai "Looduse" romaanivõistlusel esimese auhinna.
"Hingede öö" (1953, modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt")http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/8Ristikivi%20portree.jpg
Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald – 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja.
"Karikas kihvti" (1893) ja ""Linda" aktsiad" (1894)
"Külmale maale" (1896)


http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/8d/Eduard_Vilde_1911.jpg/180px-Eduard_Vilde_1911.jpg
Välismaa kirjaniku: Alexandre Dumas vanem, sündinud Alexandre Dumas Davy de la Pailleterie (24. juuli 1802 Villers-Cotterêts, Aisne'i departemang5. detsember 1870, Puys, Dieppe'i lähedal) oli prantsuse kirjanik, kes on tuntud ajalooliste seiklusromaanide poolest. Ta on kõige loetum prantsuse kirjanik maailmas.

Tema tuntuimad tööd on "Kolm musketäri" (Les Trois Mousquetaires, avaldatud 1844, etendatud 1845); "Kakskümmend aastat hiljem" (Vingt Ans après, avaldatud 1845); "Krahv Monte-Cristo" (Le Comte de Monte Cristo avaldatud 1844–45);

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/fe/Alexandre_Dumas.jpg/180px-Alexandre_Dumas.jpg

Charles Dickens (7. veebruar 1812 Inglismaa Portsmouth9. juuni 1870) oli inglise suurimaid romaanikirjanikke, sotsiaalse romaani rajaja.

  • "Meie Issanda elu" (lasteraamat; eesti keeles 1992)
  • "David Copperfield" (autobiograafilise taustaga, 1849–1850; eesti k 1937, 1991, 1999)
  • "Oliver Twist", eesti keeles ka "Oliver Twisti seiklused" (1837–1838; eesti keeles 1927, 1964, 2001, 2002, 2006)
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f9/Charles_Dickens.jpg/180px-Charles_Dickens.jpg

Sunday, November 16, 2008

Viisimääruste tunnitöö.

President rääkis rahva ees aegamisi, kuid avasuil. Inimesed kuulasid teda alguses umbusklikult ja igaüks omaette. Mida edasi aga president rääkis seda rohkem hakkas rahavs tähelepanema ja tasapisi isegi plaksutati ta mõtete lõpus. Vilksamisi astus lavale politseiülem, kes hakkas koos presidendiga järgemööda, suusõnal lubadusi andma. Publik vaatas teda altkulmu, sest nad ei saanud eriti aru mis ta rääkis. Hädavaevu suutis rahavs ennast tagasi hoida enne kui nad ta peale vihastasid ja ülem suutis kobamisi lahkuda areenilt. Märkamatult astusid lavale käsikäes kaks tantsupaari, kes esinesid inimestele ja lahkusid pärast ligistikku. Pärast etendust jäi lava päris ripakile.

Friday, November 14, 2008

Kuulsamad Eeposed

1. "Illias" kreeka e.m.a
2. "Odüsseoa" kreeka e.m.a
3. "Gilgemeš" sumeris e.m.a
4. "Beowulf" anglosaksi 8.saj
5."Rolandi laul" prantsusmaa 11.saj
6. "Laul minu Cidist" hispaania 12.saj
7. "Lugu igori sõjaretkest" vene 12.saj
8. "Nibelungide laul" saksa 13.saj
9. "Kalevala" soome 19.saj
10. "Kalevipoeg" eesti 19.saj
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c0/Homer_Ilias_Griphanius_c1572.jpg



Pilt Odüsseiast

http://www.happytravel.ee/files/Image/elysium.jpg


Monday, November 10, 2008

Monday, November 3, 2008

Esimene ajaleht

Jansen, 1857 5.juuli, Pärnu, Perno Postimees

Tõlge:

Postimehe esimene teretamine

Tere, armas Eesti rahvas!
Mina, Perno Postimees,
kuulutan vahvalt,
kõik mis sünnib ilmaski,
annan sulle heaga teada,
et ka sina rahvas teaks,
kuidas kõik maailma maad elavad ja teevad.